„Biolagunev kile on sojataime kasvatamisel asendamatu abimees!“ Eesti sojakasvataja Madis Ojaots

1827

Eestis edukalt soja kasvatav Madis Ojaots julgustab oma kogemust kordama, sest see on seda väärt. „Sojas on ühte taime kõik kokku pandud, mida põllumees kasvatada- võib Rapsile on vaja liiga palju taimekaitsevahendeid ja väetisi, nendest tahaks vabaneda,“ loetleb ta soja voorusi ning soovitab kultuuriga tegeleda kindlasti biolagunevat kilet kasutades. Ehkki kile all kasvatamine kujuneb kulukamaks, saab selle metoodikaga ka saagi parema.

Ojaots arvestas oma kulude-tulude balansi nii, et kahetonniselt saagilt jäi talle endale 215 eurot pluss kasvatajale jagatavad toetused. „Kui juba oma rahvusvaheline sort olemas, saab ehk rahagi teenida,“ arvas ta Laulemaale viidates.

Kile all soja kasvatamine võimaldab ka kombainitööd koristusel hiljemaks viia. Algseemne kasvatamine toimuks tema prognoosi järgi jätkuvalt Saaremaa põldudel. „See on soojem meretagune ala. Ehkki algseemet veel ei jätku, kasvatatakse seda väga rangetel tingimustel. Kui meie veel õpime, siis selle fooni pealt kohe suuri põlde teha oleks raiskamine,“ kinnitas ta.

Soja peab tema sõnul olema külvatud mustale mullale, põld peab muutuma piisavalt soojaks. Ka Tema kogemusel saadi seekord rendile 37,5 reavahega põllud, millele tõmmatigi kile peale.

Taimi sai ruudule pandud 40 tükki 7 cm vahekaugusega. „Kõige tähsam on mügarbakter, ilma selleta ei maksa sojat kasvatada,“ toonitas Ajaots.

Külvates ei tohiks tema sõnul väga tuuline olla, aga hiljem tõmbab kile ise põllule mulla peale, siis tuul ei sega. Ka turba peal ei tööta külv. Seda soovitab ta vältida.

Mida suuremad tuuled, seda kiiremini laguneb kile. „Suur tuul hakkab ka rebima. Parem valida metsataguse ja varjulisem koht, liiga lage ei tohi olla,“ õpetas põllumees.
Lämmastikuga võiks tema kogemusi arvesse võttes samuti tagasi hoida.