Viljakoristus on selleks aastaks unustatud teema. Kasvatajaile jääb tänavust aastat iseloomustama mullusest tunduvalt kehvem saaginumber ja tootjahind. Siinjuures olid saare tootjate tulemused mitte nii nutused kui mandri põllumeestel, neil korrigeeris koristusaegne sajuperiood veelgi armutumalt salve saadavaid koguseid ja terade kvaliteeti. Toiduviljaks ehk söögiks kõlbulikku saadi ilmselt suht vähe.
Valjala ja Laimjala valla maadel tegutseval Andres Kurgpõllu Jaagu talul oli kasvamas ca 200 ha teravilja, rapsi ja heinakultuure, sealjuures veidi enam kui kahel hektaril ka üht haruldast kultuuri, sojauba.
Andres meenutas koristusajale tagasi vaadates, et viljakoristus algas tal talinisu põllul, mida kevadel laastasid lagled ja sügisel metssead. Esimene põlduminek oli nagu hädakoristus, et midagigi saada. Temaga tollal vesteldes oli mees õnnelik, et maaülikoolis õppival pojal on praktikaaeg läbi saamas ja terve augustikuu saab ta talus abiks olla. Nüüdseks on uuest kooliaasta algusest ka j uba kuu mööda saanud. Eelmisel pühapäeval, imeilusal suvise soojusega päeval ruttas poeg tagasi Tartusse, Andres aga lõpetama sojaoa koristamist. Ka kõige hilisema valmimisajaga kultuur on nüüdseks koristatud. Andres on teadaolevalt Saaremaal ainus, kes üritab tootmispõllul sojat kasvatada, täpsemalt sojaseemet paljundada.
“Sojauba valmis sel aastal mullusest varem, kuid saaginumbrit ma ütelda veel ei oska. Kaks tonni hektarilt oleks hea, mina sellist saaki ei saanud. Tean, et lätlased, kes Leedu piiri ääres sojat kasvatasid, olid saanud kaks tonni hektarilt. Mul pidanuks külvinorm natuke suurem olema, kuid seemet nappis. Ka sojaoa tärkamiseelne umbrohutõrje tööks sobimatute ilmaolude tõttu jäi veidi hiljaks,” rääkis Andres.
“Jõgeva kasvatab algseemne, mina sellest supereliitseemne, mis läheb edasi Eesti ja Läti kasvatajatele eliitseemne paljundamiseks. Arvan, et kulub veel kolm aastat, enne kui seeme tarbimisse ehk tarbepõldudele jõuab. Sojaliit ja Eesti Taimekasvatuse Instituut teevad kõik selleks, et soja aretustöö vilja kannaks. Loodan, et sojaoa kasvatus kogub hoogu ja kasvatamine hakkab jõudsalt levima.”
Tuleval aastal plaanib Andres jätkata sojaseemne kasvatamist sama suurel pinnal, sest sobivaid muldi tal valida eriti pole. Talu ongi suuresti orienteeritud seemnekasvatusele. Teravilja ja sojaoa seemnekasvatuse kõrval oli samapalju heintaimede seemnepõlde – ristik (punane, roosa, valge), lutsern, timut ja päideroog. Seemnekasvatuse arendamisele panustab täie tõsidusega ka Eesti maaülikooli kolmandal kursusel õppiv poeg Hannes. “Poeg plaanib seemnekasvatust edasi arendada, ta on kodus abiks nii palju kui vähegi võimalik, kõikidel töödel.”
Allikas: Meie Maa, 28. september 2016
