Toitumisnõustaja Liisa-Indra Pajuste: „Sojatoodete valmistamisel võiks järgida Aasia eeskuju“

1825

Toitumisnõustaja Liisa-Indra Pajuste toonitab, et Aasia riikides kasutusel olevad loomulikud viisid soja tarbida tagavad selle piirkonna inimestele märksa parema tervise kui eakaaslastele Euroopas või Ameerikas.

„Maailmas on pöördelised ajad – järjest tuleb juurde taimetoitlasi, kes pole eluaeg taimetoitlased olnud. Soja on väga heaks üleminekutoiduks,“ nentis ta.

Pajuste meenutas, et vaatamatale Läänes levivatele müütidele on Aasias soja kasvatatud ning toiduks tarvitatud aastatuhandeid, ent mujal maailmas kõiguvad tarbijad müüdi ja ekstaatilisuse vahel. „Kohati peetakse soja ka tervisetoiduks. Et kui hommikul söön rasvast peekonit ja panen sinna muna juurde, aga võtan lõppu sojajogurti, siis ma olen väga tervislik. Päris nii imeravim soja siiski pole,“ muigas ta. „Tervik on alati parem kui selle osad.“

Sojatootmises eraldatakse tema sõnul erinevad koostisosad, lõpptulemus segatakse jällegi kokku erinevate muna- või piimavalguga, mis võimaldab usutavalt kopeerida ka lihatooteid. Sojavalku kasutatakse palju ka küpsetites. „Isoleeritud soja ei sarnane siiski päris kõige sellega, mida emake Loodus meile on andnud. On tekkinud täiesti müriaad sojatooteid, milliseid pole enne näinudki.“

Müüdid soja kahjulikust mõjust tervisele on tema sõnul hirmuäratavad ning sojatoodete valmistamisel tuleks tema väitel lähtuda Aasia kogemustest. „Turundustega saab teha trikke ja meelitada inimesi tarbima asju, mille peale nad muidu ise ei tulekski,“ lausus ta.
Aasias valmistatakse seevastu väga lihtsaid sojatoite, mistõttu ei kaasne seal sojatarbmisega ka terviseriske. Ube keedetakse, valmistatakse sojakohupiima ehk tofut, hapendatud sojaube.

„Eestlastel on ubade ja nende seedimisega küll ja veel,“ julgustas ta soja selle loomulikumal kujul tarbima. „Sojatarbimine toob kaasa märksa madalama kolesterooli ning vähendab südamehaiguste riski. See uskumus on viinud arusaamiseni, et sojas on organismi jaoks tasakaalustavaid aineid. Teadusuuringud ja mikrobioloogiline maailm arenevad pidevalt. Loodus on loonud asjad nii, et asjad toimiksid meie kasuks, mitte meie vastu.“

Ta meenutas, et sojaga seostatakse ka hormoonide tootlust. Nii on Aasia naistel kordades täheldatud väiksem rinnavähi, kilpnäärmehaiguste kui ka menopausiga kaasnevate vaevuste esinemine kui mujal maailmas. Oluline roll selles on sojas sisalduvatel isoflavonoididel ning soja komponente kasutatakse ravimitööstuses.

Sojatoodete tervislik tarbimine on suureks kasuks ka aju tervisele, täheldavad erinevad uuringud. „Väidan, et selleks, et sojast saada maksimaalset kasu, tuleb neid turustada loomulikus pakendis,“ lausus ta. Samas soovitas Pajuste olla ettevaatlik näiteks sojast valmistatud rinnapiimaasendajaga. „Absoluutselt on sellele mõju nii hormoonidele kui närvisüsteemile,“ hoiatas ta. „GMO on muidugi põhiline ohukomponent.“

Lisaks soovitas ta veendunud taimetoitlastele lisaks sojale tarbida näiteks seemneid ja pähkleid, mis aitavad kaasa seedimisele.