Parim taimekasvataja katsetab edukalt sojaga

267

Madis Ajaots pälvis tänavu ka parima taimekasvataja tiitli. Üheks põhjuseks kõige selle kõrval, millega mees Rannu Seeme OÜs tegeleb, toodi välja just sojakasvatus. Ajaots on oma katsetega näidanud, et sojat saab meie kliimatingimustes edukalt kasvatada.

Praegu on sojakasvatuse suurimaks probleemiks see, et meie kliimasse sobiva seemne aretus ja paljundamine võtab aega. 2015. aastal kasvatati Eestis sojat seemneks 3,3 hektaril, aasta hiljem juba 14,9 ja tänavu 118,4 hektaril.

“Soja pind on kasvanud tänu Andres Kurgpõllule, kes on alustanud Saaremaal suuremas mahus sojakasvatust, just algseemne kasvatust. Eks siin on määravaks teguriks sealne soojem kliima. Algseemne kasvatuses on ranged nõuded ja seda tuleb õppida, et kaod oleks väiksemad. Pinnad on üle Eesti kasvanud igal aastal ja näha on kasvu jätku,” selgitas Ajaots tausta. Ka kiitis ta sojaklastri EPIK ja Sojaliidu tööd, kes asja propageerivad.

Ajaots ütles, et ta ise alles õpib asja. Tänavu katsetas ta sojakasvatust uue tehnoloogiaga,
kasvatades seda kile all. “Katsed tegime mitmel põllul. Sojale ei sobi turbase mullaga põllud. Kile alla läks meil 25 hektarit. Soja kile all kasvatamiseks tuleb valida lagedam, ilma suurte kivideta, elektripostideta, puudeta põld, sest nende ümber ei saa kilekattega põlde
rajada,” soovitas ta silmas pidada põllu valikul.

“Kasutasime Iirimaa täppiskülvikut “Samco”, millel on lisavarustusena biolaguneva kilemultši võimekus. See võimaldas kevadel pea kuu varem külviga alustada. Saime rendile viierealise, 37,5sentimeetrise reavahega külviku, millega tegime külvi, umbrohutõrje – külvikul on peal paak – ning masin tõmbas kohe ka kile põllule. Külvinormiks oli 40 idanevat seemet ruutmeetrile ehk 80 kilo hektarile.

Taimede vahe tuli 7 sentimeetrit. Oluline on lisada seemnetele enne külvi ka mügarbakter,” rääkis Ajaots. Ta rõhutas, et soja peab olema külvatud soojale mustale mullale, mille nemad eelnevalt lihtsalt tavalise kultivaatoriga kultiveerisid ja enne külvi lisati ka väetis otse mullale.

“Kile puhul ei tohiks külvimomendil olla tugevat tuult. Niiskus, mis mullas tekib kile alla, on hämmastavalt suur. Kile all on soe ja troopiline, aga see niiskus ei tee seemnele liiga, vaid soodustab idanemist. Kohati oli idanemise ajal isegi 40 kraadi sooja,” täpsustas Ajaots ja lisas, et seeme tärkab kiirelt ning biolagunev kile laguneb tasapisi, eelkõige päikese ja tuule
kaasabil kahe kuu jooksul.

Väetise- ja taimekaitsekulu väike Ajaots tõi välja ka selle, et nad tegid vaid kahel korral umbrohutõrjet, preparaadiks sobis tema meelest paremini Metric. Väetamisel soovitas ta lämmastikuga tagasi hoida just kilekatet kasutades. Ehkki kile all kasvatamine kujuneb
kulukamaks, saab selle meetodiga ka saagi parema. Katsepõllu saak oli 2,5 tonni hektarilt. Endale jäi kätte pärast seemne müüki 215 eurot, lisaks kasvatajale jagatavad toetused.

Igal juhul arvas Ajaots, et kodumaist sorti ‘Laulema’ saab kasvatada ja ka tulu teenida.

Ajaots julgustab ka teisi sojat kasvatama, sest see on seda väärt. “Soja on nii kaunvili, liblikõieline kui ka õlikultuur – kõik oluline on ühes taimes koos. Tema kasvatamiseks läheb vaja vähe väetist ja taimekaitse kulud on ka madalad. Põllutöid saab hajutada. Tänavu oli koristamine natuke probleemne, aga hiline koristus võimaldab omi sügisesi töid planeerida,” loetles ta sojakasvatuse plusse.

Allikas: Pollumajandus.ee