Rannu Seeme OÜ juht Madis Ajaots esines 23. novembril toimunud konverentsil “Põllumajanduse Äriplaan 2017” ning rääkis lahti teraviljakasvatuse olukorra – nii saakidest, hindadest, kui ka laiemalt.
Rannu Seeme OÜ juht tõi kuulajateni esmalt suurema pildi.
Tema sõnul on teraviljakasvatus otseselt sõltuv kliimast ja iga muutus, mida kohe võib-olla ei tunnegi, mõjutab kuidagi saake.
BIOMAJANDUS ON ON TAASTUVA BIOMASSITOOTMINE JA MUUTMINE PEAMISELT TOIDU-, SÖÖDA- JT BIOTOODETEKS NING BIOENERGIAKS.
BIOMAJANDUS HÕLMAB PÕLLUMAJANDUST, METSANDUST, KALANDUST, TOIDU-, KIU- JA PABERITÖÖSTUST NING OSALISELT KEEMIA-, BIOTEHNOLOOGIA- JA ENERGIATÖÖSTUST. BIOMAJANDUS ON AINUS JÄTKUSUUTLIK MAJANDAMISE VIIS.
“Esmalt siis kliimamuutusest, mille tulemusel taimede kasvuprotsess on muutunud. Seda mõjutab eelkõige CO2 taseme tõus. See aasta on räägitud, et õhutemperatuur oli 1,2 kraadi Celsiuse järgi kõrgem, kui eelnevatel aastatel. Et CO2 oleks vähem, tuleb tegeleda biomajandusega. Siin on oma osa ka põllumajandusel ja väljakutse põllumeestele. Suurt rolli näen meie teadusasutustel. Maaülikoolis on asjaga süvitsi tegeletud, see teadmine tuleks nüüd põllumeesteni viia. Märksõnaks on ka ringmajandus – toidukadude vähendamine nii põllul kui tarbimisel tuleb viia miinimumini,” selgitas Ajaots, kelle sõnul on ka meile jõudnud kätte nö biomajanduse ajastu ja asja tasub vaadata natuke suuremas pildis. “Peame sellega arvestama, sest muidu me enam varsti maailmas hakkama ei saa. Biomajandus on lahendus globaalsetele probleemidele. Eestil on siin head eeldused, sest meil on elaniku kohta 2 korda enam põllumaad kui Euroopa Liidu 27-s riigis keskmiselt.”
NUMBER: ELANIKKONNA JUURDEKASV 2030 – 8 MILJARDIT JA 2050 – ÜLE 9 MILJARDI. KÕIK VAJAVAD TOITU! GLOBAALNE TOIDU TOOTMINE PEAB SUURENEMA 3% AASTAS.
Nii nagu kliimat on raske mõjutada, nii ei kasva maad kuskilt juurde. “Seega saab eesmärk olla see, et tuleb suurendada toidutootmist olemasoleva maaressursiga, samal ajal minimeerides survet keskkonnale. Tarkust on vaja juurde saada, põllumees peab käituma oma mullaga hästi, mulda ei tohi ära rikkuda. Kas me oskame mulda kasutada nii, et see meile kasu tooks? Tegelikult me ei tea, mis seal mullas toimub. Meil oleks vaja rohkem teadlaste abi. Võib-olla rikume lihtsate töövõtetega oma mulda,” arutles Ajaots.
Mis siis oleks need võtted, läbi mille saaks keskkonda säästa aga saagid ei väheneks?
Rannu Seeme OÜ peab oluliseks vahekultuuride kasvatamist. “Üheks heaks variandiks on vahekultuurid, eeliseks on siin madal transpordikulu, võitlus umbrohuga, liblikõieliste puhul mulla rikastamine taimedele omastatava lämmastiku, fosfori ja mikroelementidega. Ühel hooajal kaks saaki põllult!”
Teiseks võimaluseks pakkus Ajaots välja, et tuleb kasutada ära tänapäevane tehnoloogia, kaugseire – täppisviljelus. “Euroopas on hästi välja arendatud satelliidikeskus, kust on võimalik saada tasuta andmeid ja kasutada neid põllumajanduse arendamisel. Saab hinnata näiteks väetamise vajadust, mulla niiskustaset jms. Satelliitseire eeliseks on odavus ja standardiseeritud andmed, ka hind pindalaühiku kohta tuleb odavam ning operatiivsete rakenduste arendamine on satelliitseire puhul täna juba võimalik, näiteks droonide puhul see nii ei ole,” rääkis Ajaots, kes on Maaülikooliga teinud koostööd neil teemadel. “Vaatame, mis lahendus toimiks meile kõige paremini. Mina räägin teadlastele, kes tegelevad kaugseirega ja siis me arendame edasi neid programme, mis võiks olla põllumehele kasulikud. Täppisviljelusega tegeleme anduritepõhiselt.”
Ka teeb Rannu Seeme OÜ koostööd radarkaugseire töörühmaga KappaZeta.
RANNU SEEME OÜ ÄRIIDEE
- Rahvas linnastub ja vananeb
- Toitumisharjumised muutuvad – GMO vaba toit
- Kaasaegne inimene ei tee füüsilist tööd
MIKS KASVATADA SOJAUBA?
- Sojaoa tootmine on keskkonnasõbralik
- Eestis kasvatatu saak 2,2 t/ha, proteiin 34,6% ja õlisisaldus 20,9%.
- Eesti oma sojasort “LAULEMA”- Rannu Seeme OÜ kasvatab 9 ha seemnekasvatuse eesmärgil
ABI JA HEAD NÕU SAAB EESTI TAIMEKASVATUSEINSTITUUDIST, SOJALIIT MTÜST, SOJAKLASTRIST.
TERAVILJADE HINNAD 2015 KESKMINE/2016 RANNU SEEME OÜ
- NISU 154,54 /148
- ODER 148,5 / 112
- KAUNVILI 189,71 / 225
- RAPS 377,91 / 343 (EUROT/TONN)
Tänavune aasta ei ole teraviljakasvatuseks hea olnud
Talv ei soosinud taliviljade kasvu ja suvi koristust, ning keskmised kokkuostuhinnad on langenud. “Vaja on mõelda, mis kultuure tasub kasvatada, mida mitte. Näiteks tasuks kasvatada kaunvilju. Ma ise arvan, et oa pind võiks suureneda, uba on lihtsam kasvatada kui hernest. Hernega võib juhtuda äpardusi, just koristamise osas,” soovitas ta. “Olen aru saanud, et rahvas linnastub ja vananeb, neile on vaja uut toitu anda, mis on GMO vaba. Kaasaegne inimene ei tee enam füüsilist tööd, ei kuluta nii palju energiat. Meie firma üheks ideeks on sojaoa tootmine – keskkonnasõbralik toodang. Väljund – 100% GMO vaba. Sorte tuleb veel katsetada. Eelmine aasta proovisin Tšehhi sorti ja see ei valminud. Sel aastal proovisin Eesti sorti ja arvan, et jään selle juurde, ma julgen küll öelda, et see hakkab saaki andma, taimekaitset läheb hästi vähe, umbrohutõrje on aga vajalik.”
Koostöö on oluline igas sektoris
Rännu Seeme on põllumeeste ühistu KEVILI liige. Koostööd peab Ajaots oluliseks. “Väga oluline on kindlasti ka koostöö, majanduslik ühistegevus on sotsioloogiline fenomen, ühised väärtused ja neist lugupidamine on tähtsad. Ma tunnen kogu aeg puudust, kuidas Taani on viidud justkui põllumajandusmaaks, unistan sellest, et ka Eesti oleks kunagi põllumajandusmaa, aga selleks on vaja kindlasti just koostööd,” pidas Ajaots oluliseks.
RANNU SEEME OÜ ON PEREETTEVÕTE, MIS ON ASUTATUD 1993. AASTAL. PÕHITEGEVUSALAKS ON TAIMEKASVATUS JA SEEMNEKASVATUS. PÕLLUD ASUVAD TARTUMAAL ELVA VALLAS, MAAD KOKKU 2016. AASTAL 2319.98 HEKTARIT. ETTEVÕTTEL ON GLOBAL G.A.P. TOIDUNISU SERTIFIKAAT. KUULUB PÕLLUMEESTE ÜHISTUSSE KEVILI.
