Ülevaade ülemaailmselt Põllumajanduse- ja toidu foorumilt

254

Grüne Woche on pikkade traditsioonidega mess, mis toimub tänavu juba 74. korda. Messi kogupindala on 115 000 m² ning kümne päeva jooksul külastab seda ligikaudu 425 000 huvilist.

Esindatud on ligikaudu 1600 eksponenti 52 riigist. Kohal on paljude riikide tipp-poliitikud ning kümne päeva jooksul toimub ligikaudu 300 foorumit. Eesti on oma stendiga Grüne Wochel esindatud alates 1993. aastast. Sellel aastal oli Eesti stend 120 m² suurune.

Kaido Väljaots põllumajanduse innovatsiooniklastrist külastas messi esimest korda, et uurida mida uut viimastel aastatel maailmaturul tekkinud on ja et leida klastrile võimalikke koostööpartnereid.

Rohelise nädala messi ajal toimus Põllumajanduse- ja toidu ülemaailmne foorum, kus osales ka Kaido Väljaots. Mõned mõtted foorumilt:

Põllumajandusel on ees tõsised väljakutsed. Alates aastast 1960 lisandub iga 12-13 aasta järel maailma 1 miljard inimest lisaks ning hetkel ei nähta selle tempo langust. Aastal 2023 saab olema 8 mld inimest, aastal 2036 9 miljardit. Kui elanike arv kasvab samas tempos, siis pole meil varsti maad loomade kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Oluline on vähendada toidu raiskamist ning üha enam inimesi püüavad toota toitu ka linnas. Brasiilial on ka mõned mõtted selle probleemi lahendamiseks – nimelt tuleb toota samal maa-alal rohkem, sest maad ei ole kuskilt rohkem võtta.

Probleemiks on ka see, et mõned inimesed söövad liiga palju, on rasvunud ja maadlevad tervisejamadega, kuid teised inimesed maailmas nälgivad. Kuidas viia toit liigsööjatelt nälgijateni? Iga riik püüab leida lahendusi vastavalt asukohale ja looduslikule iseärasusele. Šveits keskendub toidu kvaliteedile ja toodab loomadele GMO-vaba sööta. Keenias õpetatakse talunikke, kuidas saada rohkem piimatoodangut ning tihtipeale saavad loomad paremat ravi kui lapsed.

Tarbija eelistab pimesi odavamat toitu. Kui teda koolitada, siis saavad inimesed kliimamuutuste mõjust ja mahetoidu kasulikkusest paremini aru. USA püüab tegeleda toidu raiskamise vähendamisega. Kui vähendada toidu raiskamist 5% võrra, saaks mujal söönuks 4 miljonit inimest. Nõudlus toidu järele kasvab aga iga aastaga.

Tutvu uuringuga, milles uuritakse toidujäätmete tekke põhjusi rahvusvahelises tarneahelas
Bio-põhineva majanduse, säästva põllumajanduse ja metsanduse peadirektoraadi juhataja, Clemens Neumanni, sõnul on soja direktiiv ELis kinnitatud ning see aitab toetada kohaliku valgu tootmist.

Soja tootmise maailma statistikaga on võimalik tutvuda SIIN
Näiteks Saksamaal on proteiinide kasvatamine prioriteet. Ungaris ja Brasiilias on soja tootmine võtmetähtsusega kultuur. Püütakse järgida soja direktiivi. Brasiilias kasvatatakse peamiselt GMO soja. Kui nad seda ei teeks,siis peaksid soja suures osas importima oma riiki.

Ungari ja Saksamaa eestvedamisel loodud Euroopa sojadeklaratsioon on suur samm edasi. See on jätkusuutlik lähenemine. Selle abil saaks soja tootmist suurendada 20% võrra ilma, et peaks maad juurde võtma.

Soja tuli Brasiiliasse, sest pole odavamat valgu allikat loomade toitmiseks. Liha on liiga on odav, inimesed armastavad liha süüa, kuid selleks on vaja maad ja vett, mida meil hakkab väheks jääma. Vanasti maksis liha 90 ühikut ja salat 10 ühikut, kuid nüüd on liha odav ja köögiviljad kallid.

Mahe soja võiks olla uus väljakutse Brasiilias. 90% põllumajanduse kuludest läheb pestitsiididele. Pestitsiidide kasutamine tekitab suuri probleeme. Kogu aeg suurenevad kogused, kuid suureneb ka resistentsus. GMO- ja pestitsiidide vaba põllumajandus peab olema arengusuund.

Sakslased väidavad, et soja tootmine vastab normidele ja taimekaistevahendite kasutamisega pole probleeme – seega paistab, et siin on Brasiilias ja Saksamaal erinevad arvamused.

Brasiilia teadlase arvates tehakse pestitsiididega pinnasele liiga ja maad mürgitatakse toksiinidega väga palju. Praegu kasutatakse taimekaitsevahendeid umbes 100 korda enam, kui 2004. aastal plaanis oli. Brasiilias on standardid pestitsiidide kasutamiseks, kuid teaduslikud uuringud näitavad praktikas halvemat olukorda.