ETKI vanemteadur Kristiina Laanemets: „Geneetiline muundamine pole lõpuni halb“.

260

Taimekaitse instituudi vanemteaturi Kristiina Laanemetsa hinnangul pole inimesed teadlikud sellest, et geneetiline muundamine võib teenida ka head eesmärki.

„Inimesi hirmutab väga GMO mõiste – järjest rohkem eelistatakse ju tervislikku toitu. Paraku kasutatakse GMO sõna ka turundamiseks ja ebateadliku publiku hirmutamiseks,“ selgitas ta.

GMO-l on teaduri sõnul hea potentsiaal, selle võimaluste arv on lõpmatu. „On võimalik parandada vigaseid geene ja lõhkuda halbu omadusi,“ avas ta võimalikke perspektiive.
„Geneetilise muundamisega saab teha palju head, kuid turule pole jõudnud neid võimalusi, mis oleksid praegu tarbijale kasulikud. Väikestel sordiaretajatel ega ka ülikoolidel pole nii palju raha, et sellega tegeleda. Seega on kogu selle suunaline äri pigem ehitatud üles kasumile, mitte inimese tervisele.“

Laanemets ütles definitsioonina, et GMO on geenimuutmine viisil, mis looduslikult pole võimalik. Biotehnoloogia meetoditega on muudetud DNAd järjestust, seda lisatud või seda hoopis vähemaks võetud. GMOks ei nimetata seda, kui on viljeletud traditsioonilist sordiasetust või kasutatud ristamisel kaht erinevat taime. „Ka mutageniseerimine kuulub traditsioonilise sordiaretuse alla, aga seda Eestis ei tehta,“ märkis ta. „Võrreldes traditsioonilise sordiaretusega on geneetiline muundamine kirves võrreldes skalpelliga. Sõltub, mida vaja teha on.“

DNA saadakse rakku kas bakteri abil, mis tekitab kasvajaid, aga tänapäevane teadus võimaldab viia taime genoomi just vajaliku geeni.

Geeni muundamist kontrollitakse teaduri väitel väga põhjalikult – kas see õnnestus ja millised tagajärjed võivad tekkida. Ebaõnnestunud taimed praagitakse välja. „Variante on mitmeid, aga ohtlikud taimed turule ei jõua,“ kinnitas ta.

Kui on vaja saada uute omadustega sorti, on vaja võimalik ristata ja muuta võimalikult palju. Traditsiooniline sordiaretus ainult ühe geeni üle viimisel ei ole Laanemetsa sõnul efektiivne. „Ristatakse edasi ja tagasi, kuni saavutatakse sort, millel on piisavalt palju häid geene taastatud, kuid see üks vajalik geen on lisatud ja jäänud,“ kirjeldas ta.
Kui soja genoomis muudetakse 1000 nukleotsiidi, moodustab see siiski üliväikese osa.