2018. aasta veebruarikuu läheb Eesti põllumajanduse ajalukku – esimesena Eestis pressib Oru Taimeõlitööstus kohalikul põllul kasvanud sojast sojaõli. Nii öelda sojaahela loomisega, mille hulka kuulub sordiaretus, seemnepaljundus, sojakasvatus ning ümber töötlemine, tehti Eestis algust aastal 2010. Nüüd on jõutud ahela viimase lüli ehk sojaõli pressimiseni.
Sojaõli algmaterjaliks on siinsamas Eestis välja aretatud sojasort Laulema.
Uue õli näol on tegu on väga kvaliteetse tootega.
Mitme biokeemilise näitaja poolest konkureerib sojaõli isegi sellise klassikuga toiduõlide maailmas nagu seda on oliiviõli, mille positiivsete ja tervistavate omaduste loetlemiseks kuluks väga pikk aeg.
Sojaõli suureks plussiks peetakse fosfolipiid letsitiini rohket sisaldust. Suur hulk tööstuslikult ja meditsiiniliselt kasutatavast letsitiinist saadaksegi tänapäeval just sojast. Lisaks on sojaõli rikas ka omega-3 rasvhappete poolest.
Vähem tähtis pole asjaolu, et Eestis kasvatud soja on erinevalt paljudest maailma sojakasvatuspiirkondade saadustest GMO vaba.
Õli eraldamise järel saavad oma magustoidu ka põllumajandusloomad. Pärast õli eraldamist jääb nimelt alles sojakook, mis on üks põllumajandusloomade ja –lindude söödaratsiooni põhikomponentidest.
Sojakook on olemuselt valgurikas ning selle omadused sarnanevad loomse valgu omadustele, seetõttu on loomade organismil mainitud toodet kergem omastada võrreldes teiste jõusöötadega – nagu näiteks rapsikook . Sojakook sisaldab umbes 44% valku.
Kõike eelnevat arvestades pole ime, et kodumaise sojatoodete vastu on teiste hulgas suur huvi ka kohalikel looma- ja linnukasvatajatel.
Siiani Eestis kasutusel olevast sojast toodab Euroopa ise toodab kõigest 25 protsenti. 75 protsenti valgust tuuakse sisse väljastpoolt. Nimetatud asjaolu on miski, mida kogu Euroopa tahaks muuta. Pole uudis, et inimesed eelistavad üha enam kohalikke, kodus valmistatud tooteid ning soovivad tarbida midagi, mis oleks kodulähedane ja tuttav. Seega annavad Eestis kasvatatud soja ja siin töödeldud sojatooted neile alateadliku turvatunde ning samuti olulise arusaama, et oma tarbimisega panustatakse kohaliku majanduse arenemisse.
